Müüt kordamisküsimused
seleta lahti, missugustele allikatele tema käsitlus toetub.
Tema käsitlus toetub peamiselt soome eeposele kalevala, kust on paljud tegelased
üle võetud, kuigi eestis neid ei tunta ning samuti on üle võetud kohad, kus
sündmused aset leiavad. Ainest sai ta ka varem ilmunud teostest, kus on käsitletud
eesti mütoloogiat, kahjuks esineb ka seal vääriti mõistmist ja kirjeldatud tegelased
ja sündmused pole eesti mütoloogiale omased.
Oletas, et meie jumalasüsteem oli ainujumalakeskne. Rahvaluules on ainestikku, et
on olnud vana inimese kuju olemas. Analoogia printsiibi kohaselt võttis tegelased
Kalevalast üle (Vanemuine, Ilmarine, Lämmenküne, Viboane). Kalevipoeg oli
audentne tegelane, aga teised olid väljamõeldised. Faehlmanni panteon peajumal
Vanaisa ehk Taaraga (kelle poegade hulka kuulus Vanemuine) oli tema enda sõnul
monotheistlik. Soome mütoloogiast, millele pärast „Kalevala” ilmumist (1835) sai
annaabi.ee 
