Jüri Üdi luulekogu "Selges eesti keeles" seitsme luuletuse analüüs
Nendel kordadel on lihtsalt vaja oodata.
Sõnumis kajastuvad kõik mu mõtted selle luuletuse kohta.
9) Me teeme, teeme (lk 24)
Teema: Me loome endale ümber sidemeid, mis piiravad meie otsusevõimalust.
Põhimõte: Me teeme ümber oma elu üht hiigelmüüri, kust isegi kõige pikemad ei küüni üle. Aga kui
mingi kivi otsustab lahkuda, siis see, kes näeb sellest müürist välja, nimetab seda suureks iluks. Kes
iganes seda nägi, see ilu saab tema ainueluks ja pole kohta, kus ta häbi selle üle tunneks. Mõte on
selles, et me täidame oma elu kohustustega, mis hoiavad meid kinni ja tekitavad “müüri“ meie ümber,
millest välja näe. Seetõttu ongi nii, et kui inimene näeb pääsu kõigist oma rutiinsest elust, saab see
tema kinnismõtteks ehk suureks iluks. Ta näeb ilu väljaspool enda elutegevustest.
Sõnum: Me proovime enda elu täita inimeste, töö ja muude kohustustega ja see tekitab meie sisse