Paljunemine
3. Võimaldab liigil eksisteerida vaid emastena (just selgroogsete seas: kalad,
kahepaiksed ja roomajad)
4. Võimaldab kiiret põlvkondade vaheldumist soodsates tingimustes, nt lehetäid (suvel
partenogenees, sügisel emased ja isased)
5. Ühiselulistel putukatel väljendab keerulisi rollijaotusi (mesilased, sipelgad, termiidid)
Inimesel pole!
Tagajärjel tekivad haploidsed enamasti, aga vahel ka diploidsed (emaste
ainueksisteerimisel, areng algabki diploidsusest).
2. Günogenees
Toimub viljastumine, kuid uue isendi areng lähtub munaraku infost, sperm on ainult
arengu aktivaatoriks. Tagajärjel tekivad emased isendid. Nt hõbekoger, kellel isaseid
esineb väga väikses koguses, emased kasutavad kõigi karplaste sperme, hübriide ei tule,
sest genoomid ei segune.
3. Androgenees
Toimub viljastumine, kuid uus isend areneb spermi info baasil, munarakk on vaid
arengukeskkond
annaabi.ee 
