Onomastika, nimekorraldus
Pärast seda
hakati seoses Nõukogude sõjaväebaaside rajamisega maa-alasid ulatuslikult
tühjendama ning immigratsiooni soodustamisega asustuspilti vägivaldselt
muutma. Seadus võimaldab seega kaitsta Ida-Virumaa eestikeelseid
kohanimesid ja Loode-Eesti rannikualade eestirootsi kohanimesid, kuigi
mõlema piirkonna rahvuslik koosseis on viimastel aastakümnetel tugevalt
muutunud.
Seaduse kohaselt võib vähemusrahvuse kohanime määrata ainuametlikuks (nii
toimiti Vormsil, kus mindi vahepealsetelt eestipärastustelt tagasi rootsi
kirjaviisile, nt Sviibi asemel Sviby, Norbi asemel Norrby) või üheks kahest
ametlikust nimest (§ 16 lg 2). Noarootsis on 1998. a kehtestatud ametliku
nimistu kohaselt kakskeelseid külanimesid, nt Pürksi/Birkas, Saare/Lyckholm,
Riguldi/Rickul jne. Külanimede määramise algatavad kohalikud
omavalitsused, oletatavasti seepärast ei ole ametlikustatud vene rööpnimesid
seal, kus seadus seda võimaldaks