Eesti keele lauseõpetus 2010/2011
asesõnale vastavas pöördes, nt Peeter ja mina loeme. Teie ja Peeter loete. Mitme asesõna
korral määrab öeldise pöörde isikuhierarhias (1. isik > 2. isik > 3. isik) eespool paiknev asesõna,
nt Mina ja sinaloeme. Tema ja sina loete.
Kui isikulise asesõnaga seostub rindliikme asemel kaasnemismäärus, siis on juba asesõna ise
sageli mitmuses, hõlmates nii põhi kui ka kaasosalist, nt Meie sinuga loeme ja öeldise mitmus
seda loomulikum. Kui aga kaasnemismäärus seostub ainsusliku nimisõnaga, järgnedes sellele
vahetult, siis jääb öeldis ainsusesse. Nt President Arnold Rüütel koos proua Ingrid Rüütliga
käis visiidil Soomes. (Vrd President Arnold Rüütelkäis koos proua Ingrid Rüütliga visiidil
Soomes.)
12. Mis on öeldise grammatilised kategooriad?
Öeldisverbi grammatiline (pöördeline või perifrastiline) vorm väljendab isiku ja arvu, tegumoe,
aja, kõneviisi ning kõneliigi tähendust.
13. Mis tingimustel esineb osaalus?
annaabi.ee 
