Iokaste Oidipusele: ,, Oo, iial ärgu saagu selgeks küll su sünd." 8. Minu arvates ei ole Oidipus ja Kreon vaenlased, sest kuigi nad räägivad nagu nad oleksid vaenlased, saadab Kreon teose lõpus Oidipuse lapsed tema juurde, sest ta teab, et lapsed on Oidipusele vaid rõõmu toonud. 9. Saadik tuli Teebasse, et Oidipusele öelda, et tema kasuisa Polybos on surnud ning Oidipusele määratud ettekuulutus ei läinud täide. 10. ,,Oo vürst, Menoikeose poeg, nüüd ainsamaks isaks sa neile jääd ju, sest me, soetajad, koos hukka saime! Enda lasteks pea sa neid, et iial kerjateile nad ei läeks, kus neid ka ükski mees ei kaitse! Ärgu saagu nad mu piinu maitsta! Tunne kaasa lastele, kes jäävad üksi, kui sa endast heidad nad!
Läbi kogu järgneva perioodi täiustus üha ka vihjete ja ümberütlemiste kunst, mis niikuinii õitses argieluski. Püüeldi ehtsamat ja poeetilisemat realismi, mis oli ju olnud tuttavaks laadiks juba 1930. aastatest.Eesti teatris kehastasid neid otsinguid eeskätt tolle ajajärgu juhtivad lavastajad Voldemar Panso, kelle eestvõttel taastati 1957. aastal kõrgem näitlejakoolitus ja 1965. aastal rajati ,,Noorsooteater", ning Kaarel Ird, kes aastakümneid juhtis Nõukogude Liidus ainsamaks kombineeritud muusika ja sõnateatriks osutunud teatrit ,,Vanemuine".Nii muutus teater ühiskonnas jälle huviaineks, sõjaeelne külastatavus (700 000 aastas) taastus ning ületati edaspidi tunduvalt. 1960. aastatel ilmus kõigis kunstides uus põlvkond, keda nõukogude okupatsiooni omaaegne äkiline trauma enam nii tugevasti ei muserdanud. Kunstivabaduse tõmmet tunti kogu "idablokis" ju kõikjal, kuid selle tegelik avaldumisjõud sõltus kohalike võimude leebusest
annaabi.ee 
