Mein Kampf
kätte, mõistmata, et sellisele tööle oleks tulnud panna kõige geniaalsemad inimpsühholoogia
asjatundjad.
Sõduripsühholoogia täielik mittetundmine viis selleni, et Saksa sõjapropaganda muutus selle
näidiseks, mida pole vaja teha.
Kuid vahepeal oleksime me võinud vaenlaselt selles suhtes paljugi õppida. Oli vaid tarvis
eelarvamusteta ja lahtiste silmadega jälgida seda, kuidas nelja ja poole aasta jooksul, vähendamata
oma pingutusi ainsakski minutiks, tagus vastane väsimatult ja oma jaoks hiigelsuure eduga ühte ja
samasse punkti.
Kuid kõige hullemini saadi meil aru sellest, mis on igasuguse eduka propagandategevuse
esmaseks eelduseks ja nimelt, et igasugune propaganda peab printsipiaalselt olema üle maalitud
subjektiivse värvinguga. Selles suhtes meie propaganda, ja seda seejuures ülevaltpoolt tulnud
initsiatiivil, patustas juba alates sõja esimestest päevadest niivõrd palju, et tõepoolest tuleb eneselt