Ennosaare Ain
kupja ametit. Aga kümne aasta eest ta naine suri kelle ta teiselt poole Pajusaare talust oli
toonud. Vana Ennossaare Peedi teine naine , praeguse peremehe võõrasema, kes alles elas ja
vanaemana majas valitses ja talutütart miniaks soovinud. Õndsal perenaisel oli 6 aastane
poeg Peet järele jäänud, selle võttis vanaema oma hoole alla ega sallinud uut noort ema. Ta
pidas väikest poissi oma pojaks. Kellest keegi muu ei hoolinud ja hiljem kui veel teine väike
poiss, keda isa järgi Ainiks nimetati Ennosaare majaliste hulka asus, ütles ta noorele emale, et
mõlemad hoolitsevad oma lapse eest ja kummalgi pole teine-teise lapsega tegemist. Naised
pidasid sõna mõlemad kaitsesid oma last nagu oleks teisel kuri tõbi küljes. Kuigi emad ei
saanud üksteisega läbis, see eest laste keskel kasvas armastus. Väike Peet tegi vennakesele
peergudest väravaid ja muid mänguasju. Väike Ain ei söönud iial oma saia ega õuna, mis