Keha talitleb kindlal temperatuuri ( u 37 kraadi) kõige paremini. Loomadele on keha liigne jahtumine või ülekuumenemine eluohtlik. Püsisoojased loomad reguleerivad oma kehatemperatuuri järgnevalt: · karvad, suled ning paks rasvakiht hoiavad kehasoojust · värisemine annab ka sooja juurde · kõrvad ja saba tuulutavad ning jahutavad keha · koerad lõõtsutavad · higistamine 4. Kuidas rasked ajad üle elada? · Talveuni - ainevahets, südametegevus, hingamine on väga aeglane, kehatemperatuur on sama, mis välistemperatuur, loom vajab vähe energiat, ärkab unest aeglaselt (kahepaiksed, roomajad, siil, nahkhiir) · Taliuinak - ainevahetus aeglustub vähe, kehatemperatuur langeb ainult mõne kraadi, vajab vähe energiat, ärkab uinakust kiiresti (karu, kährikkoer, mäger) · Ränne - nt linnud; rändavad paremate ilmastiku ja toitumisoludega piirkonda.
kolju, selgroog, roided ees ja tagajäsemelud. Hingamiselnd: suure sisepinnaga kopsud võimaldavad kiiresti hapnikul tungida verre ja süsihappegaasil verest eralduda. Vereringeelundid :4kambriline süda, vatsakeste vahel täielik vahesein, keha- ja kopsuvereringe. Seedeelundid: suuõõs, neel, söögitoru magu, sooltoru, pärak, seedenäärmed. Erituselundid: neerud soolestik kopsud osal ka nahk meeleelundid silmad kõrvad jt. Närvisüsteem: seljaaju, peaaju, närvid. Imetajatel kiire ainevahets. Sisemine viljastamine. viljastatud munarakk suundub emakasse. loode areneb emaslooma emakas. nabaväädi kaudu saab süüa ja värki. tiinuse pikkus sõltub liigist. pärast sündi imetamisperiood piim tekib piimanäärmeis ja selle saab kätte nisade kaudu. Selts putuktoidulised * karihiired. Välimuselt sarnanevad karihiired hiirtega. Kõige tavalisem ja laiemalt levinud on mets karihiir. Tema väike 7-10 cm pikkune keha on tumepruuni karusnahaga
annaabi.ee 
