Eesti keele sõnavara ja keelekontaktid
Nii et seda võiks pidada
objektiivsemaks, kuna vestluse vastused ei sõltu inimese tujust, tutvustest jne.
9. Milliseid keeleainestikke sõnavara uurijad oma töös kasutavad? Nimeta vähemalt kolm ning iseloomusta neid.
Mis on Sinu arvates ühe või teise ainestiku eelised? Küsib hüpoteetilise olukorra järgi: mis meetodiga ma „seda“
koguksin?
Keelekasutuse uuringutes tuntakse erinevaid ainestikutüüpe, nagu intervjuu, argivestlused, osalusvaatlustel põhinevad
ainestikud, päevikumärkmed, ankeetküsitlused, eksperimendid, kirjalikud tekstid, autobiograafiad, helimaterjalid, raadio-
ja telesaated, e-kirjad jne. Tõenäoliselt nõustub iga empiirilise ainestikuga töötav uurija väitega, et ideaalset keeleandmete
kogumise meetodit ei ole olemas. Artiklis käsitletakse intervjueerimise ja intervjuuainestike spetsiifikat keeleuuringute
eesmärkidest ja vajadustest lähtuvalt. Vaadeldakse selliseid empiiriliste uuringute põhiprobleeme nagu vaatleja paradoks,
annaabi.ee 
