Vana-Kreeka skeptitsism
2.3 Noorem skepsis
Antud perioodi rajajaks peetakse Ainesidemost, kes tugines enamasti Pyrrhoni õpetustele.
Ainesidemose peateoseks loetakse "Pyrrhoonlikud õpetused", millest on säilinud mõningad
katkendid hilisemate autorite töödes.
Ainesidemos keskendus tõe tunnetamatuse üksikasjalikule uurimisele ja töötas välja väga
palju võtteid, kuidas dogmaatilise filosoofi tõekspidamisi (dogmasid) kahtluse alla seada. Kui
keegi esines mingi väitega, millesse Ainesidomos uskus, sai selle väite vaieldamatust kahtluse
alla seada ning näidata, et sama hästi võiksime uskuda ka vastupidist väidet.
Ainesidemos sõnastas oma põhimõtted kümne põhilise skeptilise argumenditüübina ehk
troobina, mis on kirja pandud Sextuse Empiricuse poolt. Võib öelda, et need troobid näitavad
kõikvõimalikke viise, kuidas tunnetajale mingi asi nähtub või tundub.
Sextus Empiricus (erinevate andmete põhjal umbes 180- 210 pKr) oli Kreeka arst ja filsoof,