Saksa keele tähtsamad osad
Artiklit ei tarvitata:
Kui osutatakse elukutsele, rahvusele või kuuluvusele kuhugi.
Er ist Arzt.
Sie ist Französin.
Sie sind Studenten.
Ilma artiklita kasutatakse ka kontinentide, enamus maade (kui need pole riikide nimed), ja
linnade nimetusi.
Wir leben in Europa.
Sie leben in Süd-Deutschland.
Er fährt nach Prag.
Artiklit ei tarvitata ka üldises mõttes kasutatavate ainenimetuste ees.
Ich kaufe Butter.
Ich möchte Kaffee.
Das ist Gold.
Määrav artikel on tekkinud näitavast asesõnast "dieser" (see), umbmäärane artikkel aga
umbmäärasest asesõnast "ein" (üks). Algsõnade tähendust on artikleis tunda
tänapäevani. See asjaolu aitab meil kahtluse korral õige artikli valida. Kui lause mõtte järgi
nimisõna ette sobib "see", valime määrava artikli, kui aga mõtteliselt on sobivam "üks",
on meil tegemist umbmäärase artikliga.