Folkloristika alused KONSPEKT
Kõik
pärimuslikud muusika/tants on seotud traditsioonidega.
Vaimne kultuuripärand < ingl. Intangible vultural heritage; kasutusel UNESCO initsiatiivil kui
katusetermin mitmesuguste folkloorsete nähtuste kohta. Võeti kasutusele, sest '90-aastatel
oli paljudes keeltes sõnal folkloor halb maik midagi madalat ja mõtte tõsiseltvõetavat
mida häbenetakse, seetõttu ei saanud seda kanda sisse seadustesse ja leiutati uus sõna.
www.rahvakultuur.ee
Rahvaluule mõiste määramine
I. aineloendite kaudu
II. olemuslike tunnuste kaudu
III. kommunikatsiooni laadi kaudu.
I Aineloendi kaaudu
Jakob Hurt 1896 esindab laia rahvaluule käsitlust. Loend (laulud, rahvanaljatamised,
kombed, lastemängud, nõidade (sic!) laulu ja sõbad jm), mille ta esitas, ei saa olla kunagi
täielik, sest rahvaluulele on omane pidev muutumine (nähtusi on väga palju).
II Olemuslike tunnuste kaudu
Nt. Oskar Looritsa (1935), Ülo Tedre (1965) ja Eduard Laugaste (1986) määratlused.