"ainekoosluse" - 1 õppematerjal

Globaalsed naftareservid, nafta tarbimine ja tulevikustsenaariumid

Kolmas peatükk tutvustab põgusalt nõudlust nafta järele, olles ka sissejuhatavaks peatükiks neljandasse. Neljas peatükk räägib tulevikustsenaariumitest ­ kas ning millist rolli võib nafta inimkonna tulevikus mängida. 4 1. NAFTA KUI RESSURSS Antud peatükk käsitleb naftat kui loodusvara. Peatükis räägitake lähemalt nafta ajaloost, tutvustatakse selle üldisi omadusi, tuuakse välja nafta olulisus inimkonnale ning ainekoosluse positiivsed ja negatiivsed omadused. 1.1 Nafta definitsioon Nafta (kreeka k naphta), ka maaõli, põlev maavara, harilikult tume õlitaoline, enamasti fluorestseeriv iseloomuliku lõhnaga vedelik. Tihedus 0,73-1,05 (harilikult 0,80-0,95- Mg/m3, eripõlemissoojus 43,5-46,0 MJ/kg (10 400-11 000 kcal/kg), hangumistemperatuur -60 kuni -25 °C, keemise algtemperatuur tavaliselt 30-100 °C, vees ei lahustu, lahustub orgaanilistes lahustites. (Eesti entsüklopeedia nr 6)