puhastusaineid, mille pH on üle 9 (alus reageerib ning tekib värvimuutus). Ujulas on reljeefne müntpõrand. Sinu käest küsitakse kuidas põrandat igapäevaselt hooldada, mida peab tegema suurpuhastuse ajal? Reljeefne müntpõrand on ujulates väga levinud, kuna see: ei tekita staatilist elektrit, ei ole libe märjana, takistab tulekahju levimist ja põlemisel ei tekita tervisele kahjulikke gaase. Pärast paigaldamist tuleks sellist põrandat pesta, kuna see sisaldab rasvataolist ainekihti, mis kaitseb põrandat ehitustegevuse ajal. Selleks, et see kiht eemaldada, tulebki esmalt eemaldada põrandalt lahtine sodi (tolmuimeja või mopiga), seejärel valida puhastusaine ja puhastada põrandat põrandahooldusmasinaga, eriti hea on telgharimasin. Kasutada võiks punast ketast. Igapäevaselt tuleks sellist põrandat pesta väheniiske, niiske või märja meetodiga ning kasutada puhastusainet, mille pH on 6-9. Kummipõrandaid tavaliselt ei vahatata, kuna see muudab nad libedamaks.
l Soojusjuhtivus Mõisted: soojushulk, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S – Q, ainekihi paksus l, temperatuur ainekihi erinevates osades T1 ja T2 T 1−T 2 Ülekantav soojushulk: Q=k S ⋅t l Sisehõõre Mõisted: impulss, mis kandub aja t jooksul risti läbi pinna suurusega S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ainekihti p, ainekihtide kiirused v1 ja v2, sisehõõrdetegur, mis oleneb ainest η v 1 −v 2 Sisehõõre e. viskoossus: p=η S ⋅t l Temperatuur 5 9 Celsius →Fahrenheit: T C = ( T F −32 ) → T F = T C +32 9 5 Gaas J (
sunnivad aeglasemaid kiiremini liikuma. Sisehõõre esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis l kandub aja t jooksul läbi pinna S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ja kiirustega v1 ja v2 liikuvat ainekihti. Suurus on sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevail ainetel erinev. Kihtide vahel mõjuvat jõudu (sisehõõrdejõudu) saab leida seosest v -v Fs = 1 2 S . l 4.3.1. Gaasid Siin räägime reaalsetest gaasidest, millega igapäevaelus kokku puutume. Need erinevad ideaalsest gaasist selle poolest, et nende molekule ei käsitleta punktmassidena (molekuli läbimõõt on ca 10-10 m) ja arvestatakse molekulide vahel mõjuvat tõmbejõudu.
esineb siis, kui aine voolab kihiti ja kihtide liikumiskiirused muutuvad kihist kihti. Nähtust seletatakse molekulide impulsside ülekandumises põrgetel. v1 - v 2 Ülekantud impulssi saab leida seosest p = St , kus p on impulss, mis kandub l aja t jooksul läbi pinna S, mis eraldab kahte teineteisest kaugusel l olevat ja kiirustega v1 ja v2 liikuvat ainekihti. Suurus on sisehõõrdetegur, mille väärtus on erinevail ainetel erinev. Kihtide vahel mõjuvat jõudu (sisehõõrdejõudu) saab leida seosest v -v Fs = 1 2 S . l Ülekandenähtsutest avaldub gaaside korral kõige tugevamalt difusioon, mis on ka arusaadav, sest gaasimolekulid saavad vabalt liikuda. Esineb ka sisehõõre, sest gaasi molekulid segavad põrkumistega üksteise liikumist. Temperatuuri tõustes sisehõõre
annaabi.ee 
