Väärtushinnangute muutumine 50-60 aastatel
lamedad käekotidning terava nina ja tikkkontsaga jalatsid.
1960. aastatel lähtuti monokultuurilise ühiskonna tõekspidamistest ja hariduse rolli käsitleti
dominantkultuuri edasikandjana. Kooli põhifunktsioon oli kaasa aidata ühiskonnas toimuvatele poliitilistele
protsessidele, kus dominantkultuur taastoodab end tänu majanduslikule, sotsiaalsele, rassilisele jm
ebavõrdsusele. Valitses otsene side teadmise ja võimu vahel.
Õpetajakoolituses väljendus see ainekesksuses ja liigses aktsendis klassiruumis toimetuleku tehnilistele
aspektidele. Õpilaste erinevusi (tulenesid need isiksuslikest, rahvuslikest või sotsiaalsetest põhjustest)
oluliseks ei peetud.
Teadagi, et väärtushinnangud on tuletatavad sellest, mida inimene tegelikult usub.
Peale Teist maailmasõda muutus elu hoopis rahulikumaks ja tasakaalukamaks, seega ka inimestel oli nüüd
aeg mõelda mitte ainult enese kaitsele vaid ka oma välimusele, ümbruskonnale, tööle ja loomulikult ka
annaabi.ee 
