Kas tudeng vajab fakte ehk kumb oli enne, kas oskused või teadmised?
rolli ka õppejõud. Pindmist õpihoiakut soodustab see, kui õppejõud ei seosta enda õpetatud
materjali ning ei nõua seda ka üliõpilastelt, kui hinnatakse üksikfaktide alusel, kasutatakse
lühi- ja valikvastuseid (Biggs & Tang 2008, Rohtjärv 2011 kaudu). Seega õpivad üliõpilased
testideks vaid fakte ning ei oska erinevate ainete vahel seoseid luua, mistõttu ei ole õppimine
tulemuslik (Rohtjärv 2011).
Samas, kuna tänapäevani on enamiku Eesti koolide õppekavad ainekesksed, mille puhul
õppimine toimub faktide ja ideede meelde jätmisena, on kõik õppeained selgelt piiritletud
ning õppeainete integratsiooni peetakse enamasti väheoluliseks (Johnson jt 1990, Tenno
kaudu), siis on üsna loogiline, et see soodustab pindmist õpihoiakut.
Kõik omandatu võib taandada faktideks: oskused on algselt olnud teadmised ning ka vastupidi
– teadmised oleme saanud mingi teguviisi või eksperimendi teoreetilistesse raamidesse
pannes