Eesti kirjanduse ajalugu I
ruumi kultuuri- ja kirjandusküsimustele ning avaldasid lisades uuemat ilukirjandust. Kirjanduse ja
kriitika arengu seisukohalt tähtis samm on kirjanduslike ajakirjade ja perioodiliste koguteoste
ilmuma hakkamine. Uudsust tõid "Noor-Eesti" ja hiljem "Siuru" väljaanded.
20. sajandi algus muutis eesti kirjanduspilti põhjalikult, 1890. aastatel oli kirjanduse keskmesse
tõusnud realistlik proosaeepika, kirjandusse tekkis juurde uusi realiste-prosaiste, uued ainealad,
uued kirjanikunatuuri. Kriitilise realismi viimane kaalukas etteaste oli 1905. aasta revolutsioon,
milelle annavad täiendavaid värve juba naturalistlikud kujutluselemendid, romantilised
meeleolupaisutused. 1908-1909 kriitilise realismi osakaal vähenes, juhtivale kohale tõusis
uusromantiline lüürika ja lühiproosa. Otsustava pöörde uusromantilisele (sümbolistlikule ja
impressionistlikule) kujundlikkusele teostasid "Noor-Eesti" põlvkonna luuletajad. Murrang sündis