Tartu murre, Otepää murrak
Lugesi raamatit ja, vahel eegeldi,
tei (= tegin) käsitüüd ja, ja kudasi (= kudusin) midägine ja. Sääl olli
jo paremb olek. No sis olli joba suuremb ka veidikese.
Aga kui kiiniaig `välä tulli, parmu tulliva, no sis `joosiva kurjavaimu vahel `võssa
küll käest ärä. Nii et mõnikõrd `võtseva `õkva iku vallale (= nutu lahti), kui kõik
`mõtsa, `suurte `mõtsa `sisse `lätsivä laiali. Ei `julgu ämp tõisi `o·smagi minnä ja ei
saa kätte sis. Ku vahel suure ikuga `tulli ainaliste manu, sis `tulli `jälle kas esä vai vai
`keski, kes `tulli sis jälle appi näid mõtst `välä ajama.
Säidse suvve käisi karjan ja ainult kaits kõrd olli tolle aa si(h)en nii veidike magama
jäänü, et lehmä olliva `lännüvä. Nii et sis sai ka kohe, `õkva tõnõkõrd sai `jaole. Üte
marja- vai seenenaise kes säält `müüdä lätsi(vä), peni nakas `aukma, nii
`virgu kohe üless ja `õkva lehmä parasjagu `lätsivä. Ja tõnõkõrd olliva lina veeren.
annaabi.ee 
