Uurimus Aristotelesest
Tema huvide skaala on ääretult avar, mis
ei piirdu ainult abstraktsete filosoofiliste mõtisklustega, vaid otsib endale ainet kõigest teadmisväärsest. Tema
arenenud mõistus otsis pidevalt seoseid asjade vahel. Just see asjaolu annabki tema mõtlemisele kainelt
realistliku ning asjaliku, võiks öelda isegi mõnevõrra kuiva ning igava ilme. Selles mõttes on ta ühtlasi vastand
Platonile, kelle mõtisklusi kannab eelkõige aimuslik intuitsioon, fantaasiaküllane mõttelend, kuna Aristoteles on
enam vaatleja, koguja ning süstematiseerija, kellel loomulikult ei saa puududa ka omasugune loov inspiratsioon.
See, mõlema klassikalise filosoofia meistri mõtteviisi isikupärane erinevus peegeldub ka nende kirjanduslikus
pärandis, kus Aristotelest suurel määral iseloomustab stiili karge asjalikkus, mis kohati kannatab isegi lugejat
tüütava kuivuse all.
3. Looming.
annaabi.ee 
