Eesti Kirjanduse Ajalugu II
LUULE: Esimesed värsid trükiti 1929. Esimestes kogudes kujunes välja isikupärane luulesüsteem, mis lähtus
kodumaastiku psühholoogiliselt pingestatud, sümboolsust taotlevast, kuid detailitruust kirjeldusest, millele lisandus
mõtisklev-filosoofiline alge. Jõudsalt kasvas Kangro nägemusliku fantaasiamaailma osatähtsus, eriti pärimuslike ainetega
seoses. Muistse inimese tundeelu ja maailmapilt tema luules ei esine etnograafilise kirjeldusena, vaid teadvuse
süvakihtidest tõusva aimusena, mis lubab tsiviliseeritud inimesel samastuda ammusega ja tunda õige aimus orgaaniliseks
osaks iseendast. Täpne sonetivorm, mis küll sallis irdriime, asendus kiiresti vabalt kujundatud stroofikaga ja varieeruva
rütmiga, liikudes aktsentueeriva süsteemi ja vabavärsi suunas. Ta pages Rootsi, kus avaldatud 14 uudiskogus on arendanud
oma luule motiivistiku rikkalikes variatsioonides välja. Sünnimaa pildid, eriti Võrumaa vaated ja Tartu muljed esinevad
annaabi.ee 
