Puhkpillid
võnkuma ega löriseks niisama, on puhkpillidel huulik või
lesthuulik (muusikute kõnepruugis "trost" ).
Huulik on vaskpuhkpillidel. Suurtel pillidel, nagu tuuba või
tromboon, on ta suurem, väiksematel pillidel, nagu trompet või
metsasarv, väiksem. Huulik on nagu väike metallist karikas, mille
põhjas on auk. See auk ulatub väikese toru kaudu suurde
pillitorusse. Pillimees seab oma huuled huulikusse ja paneb need
ise õhku puhudes võnkuma. Huuled põrisevad umbes nii, nagu
aimataks mõne auto häält järele. Nüüd hakkab õhusammas pillis
võnkuma ja pill teeb häält. Vaskpuhkpillimängija võib oma
mänguriistaga aga ka hoopis isemoodi tooni anda. Nimelt võib ta
pilli puhudes ka keele põrisema panna, umbes ,,r" -tähe
hääldamise moodi. Siis teeb pill õige põrisevat ja veidi
süngevõitu häält. Seda mänguvõtet märgitakse itaaliakeelse
sõnaga frullato. Frullato`s võib pilli puhuda ka flöödimängija.
LESTHUULIK
Lesthuulik on puupuhkpillidel
annaabi.ee 
