"aimajale" - 1 õppematerjal

E.Bornhöhe Ajaloolised jutustused(tasuja)

» hüüdis ta vaimustuses ja sirutas 360 käed välja, oodates, et jälleleitud pruut nüüd tema kaissu lendab. Aga Agnes põrkas tema eest tagasi ja ütles ärarääkimata põlgusega: «Teie?» «Mina neh,» kinnitas Risbiter. «Mina'p see olin, kes telki lähemalt vaadata himustas ja kõhe vahimeeste kallale kippus. See oli imelik aimus, või õigem ütelda südame hääl, mis mulle selle õnneliku mõtte andis.» Agnes pööras õnnelikule aimajale järsku selja ja ütles isale: «Lähme siit, mul on hirm selle paiga eest.» «Hirm, kui mina siin olen!» ütles Mönnikhusen uhkusega. «Ära karda midagi, rüütel Mönnikhusen mõistab oma tütart kaitsta. Aga miks sa kätt sidemes kannad? Oled sa tõesti haavatud, vaene laps?» «Jah, ma olin haavatud, aga nüüd olen terve. Oh isa, ma olen palju läbi teinud» -- Agnese hääl värises -- «sestsaadik, kui sind viimast korda nägin, kuid siin ei ole paras kõht sellest rääkida.»