Patoloogilise füsioloogia eksamiks kordamine
humoraalsed tegurid hormoonid, mediaatorid, metaboliidid:
vasokonstriktorid
adrenaliin
noradrenaliin
adiuretiin
vasodilataatorid
atsetüülkoliin
histamiin
bradikiniin
CO2
ATP
lihastes tekkiv piimhape
Infarkt-
infarctus,-us,m.
mingi organiosa surm verevarustuse lakkamise tõttu. Tavaliselt mingi lõpparteri sulgumine (spasm,
tromb, embol), mis põhjustab tema varustusalal olnud kudedes rakkude nekroosi.
Lõpparterid arterid, millel on ailnult kapillaarsed, kuid puuduvad arteriaalsed anastomoosid.
Lõpparterite kaudu saavad varustatud aju, süda, neer põrn ja reetina.
Infarkti kolle koonusekujuline nekrotiseerunud kolle moodustub lõpparetri ummistusel viimase
hargnemise alal, kusjuures kolde põhi on suunatus organi pinna poole.
INFARKTI VORMID
1. VALGED INFARKTID
tekivad täieliku isheemia tingimustes. Vere puudumise tõttu on nekrootilised koed kahvatu värvusega
2. PUNASED INFARKTID