tööriistast kultuuri elemendiks. Arvuti- funktisonaalüksus, mis on võimeline inimese sekkumiseta sooritama keerukaid arvutisi, kaasa arvatud rohkeid aritimeetikatehteid ja loogikatehteid. 1. REAALARVUTID 1937. aastal alustas ameerika füüsik Howard Hathaway Aiken Harvardi ülikoolis tööd oma väitekirja teeside kallal. Lõpetanud Indiapolise sõjakooli, astus Aiken Wiconsini ülikooli, mille lõpetas 1923. aastal bakalaureuse kraadiga elektrotehnika alal. Aikeni väitekirja teooriaosa käsitles harilike mittelineaarsete diferentsiaalvõrrandite lahendamist. Et vähendada arvutustööde mahtu, hakkas Aiken välja mõtlema lihtsaid masinaid üksikute ülesannete (näiteks polünoomide arvutamise) automaatseks lahendamiseks. Nõnda jõudis ta lõpuks ideeni luua universaalne automaatarvuti, mis oleks võimeline lahendama väga mitmesuguseid teadus- ja tehnikaülesandeid. Firma
baasil. Peagi leiti, et olemasolevate vahenditega arvutada on raske ja tülikas. 1938-47 ehitasid füüsik Howard H. Aiken [eikin] ja G. R. Stibitz USA-s ning K. Zuse (s. 1908) Saksamaal telefoniaparatuuril põhinevad programmjuhtimisega releearvuteid. Aastal 1941 tegi Konrad Zuse kahendkoodi kasutava arvuti. Aastal 1944 leiutas H. H. Aiken Mark-I, et kergendada raske arvutamise kandamit. Arvuti valmis samal aastal Ameerika Ühendriikides Aikeni projekti järgi. Arvuti tööd juhtis programm, mis anti ette perfolindil. Mõõtmetelt oli see väga suur masin. Ühele tehtele kulutas arvuti 0,3-15 sekundit. Masina käivitas 5-hobujõuline mootor. Ka Mark II loodi H. Aikeni juhtimisel. Need arvutid olid nn arvutusautomaadid, mis olid konstrueeritud elektromehaanilistest releedest ja loenduritest. Need arvutid töötasid jäiga programmi järgi, mis oli arvujadaks kodeerituna perfolindil. Programm ei võimaldanud juhtida arvutusi sõltuvalt
annaabi.ee 
