2. Jaotatakse lihkejoone ja maapinna vaheline osa vertikaaljoontega lõikudeks. Tavaliselt piisab, kui lõikude hulk on 6-10. 3. Leitakse pinnase kaal iga lõigu ulatuses. Selleks tuleb leida lõigu pind ja korrutada see pinnase mahukaaluga. Seega Pi=Ai. Kui pinnas on kihiline, tuleb Pi leidmiseks määrata vertikaallõigu piires erinevate pinnasekihtide poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna puutujasuunaline jõud Ti=Pisini. Sin ja ka võivad olla negatiivsed. Ni ja Ti on piisava täpsusega määratavad ka graafiliselt. 5. Leitakse püsivustegur (varutegur) kui lihkejoonega eraldatud pinnasemassiivi osa paigalhoidvatest jõududest tingitud momendi suhe seda osa nihutavatest jõududest tingitud momenti. Mõlemad momendid võetakse pöördetsentri suhtes
vundamendiga ja oma külgpindadega lükkab pinnase kõrvale. Pinnase tegurid; b - vundamendi talla kallet arvestavad tegurid. poolt hõivatud pind, korrutada need vastavate mahukaaludega ja liikumist takistavad kõrvale lükatava pinnase omakaal ja pinnase 4.3.8 Vundamendi kandevõime kihilisel pinnasel Meyerhof ja summeerida Pi=Aijj. j on pinnasekihi number. 4. Jaotatakse Pi kaheks nihketugevus liikuva pinnasemassi ja paigalseisva pinnase vahel. Hanna (1978) on andnud lahendeid kahekihilise pinnase kohta. a) vahetult talla komponendiks: a) lihkepinnaga risti mõjuv jõud Ni=Picosi b) lihkepinna Seisund, kus vundamendile mõjuv jõud on tasakaalus liikumist all on tugevam liiv, sügavamal nõrgem. b) vahetult talla all on nõrgem liiv, puutujasuunaline jõud Ti=Pisini
annaabi.ee 
