ristsiire. Metafaas I Kromosoomide paarid koosnevad kumbki kahest kromatiidist (bivaledid), mis koonduvad ekvatoriaaltasapinnale. Toimub erinevalt mitoosist homoloogsete kromosoomide (isa ja ema) sõltumatu jaotumine moodustuvate rakkude vahel Anafaas I Analoogne mitoosiga, homoloogid eri poolustele. Telofaas I Sama mis mitoosis, moodustub tuumaümbris ja tsütoplasma jaguneb kaheks. II meioos: Sarnane mitoosiga, aiinult ei toimu DNA replikatsiooni. Samuti neli faasi: Profaas II Kromosoomid spiraliseeruvad. . Metaphase II Moodustub kääv ja kromosoomid ekvatoriaaltasapinnale Anafaas II Kumbki kromatiid läheb poolusele Telofaas II On moodustunud neli haploidset rakku, Kuid igas rakus on nüüd paarist üks kromosoom, mis tänu ristsiirdele on vanemate kromosoomist erinev. Samuti on igas haploidses rakus segu isa ja ema kromosoomidest .
arendamisega, nüüd aga 19 sajandi keskpaigaks oli baltisaksa ühiskonnas suhtumine muutunud- valdavaks oli saanud seisukoht, et eestlastel rahvusena tulevikku ei ole. Selleks et nad saaks osa körgemast kultuurist, peaks nad sakslasteks ümberrahvustuma. ,,Kalevipoeg" välja antud aastatel 1857-1861 vihikute kaupa, ilmus algselt paralleelväljaandena nii eesti kui sksa keelsete väljaannetena. Ilmus siis õpetatud eesti seltsi eestvedamisel. 1862 ilmus aiinult eestikeelne rahvaväljaanne. Rahvusliku ärkamise tingimused: Üldised poliitilised olud olid 19 sajandi keskel ebasoodsad rahvuslikuks liikumiseks, siiski münevõrra riiklikul tasandil olukord mutuus Alexander II (1855-1885) valitsusajal- riigivõimu suhtumine rahav omaalgatustesse mutuus vabamaks. Lisaks ka see et talurahva nn isetegemis ekogemus oli sajandi keskpaigaks juba veits olemas- vallakohtud ja omavalitsued olid andnud jba veidi kogemust. Samuti ka hernhuutlus ehk
annaabi.ee 
