Sõnamõrvar
minule, aga oli juba hilja! Ma olin vajunud sügavasse auku! Andres hüppas kiiresti
killustikule. Õnneks ta ei libastunud. Ta vaatas ettevaatlikult alla auku. Ma lebasin seal
kivide otsas, aga õnneks polnud ma kaotanud meelemärkust.
"Jasmiin! Jasmiin! On sinuga kõik korras? Palun ole rahulikult ja ära liiguta! Sa oled
kõvasti viga saanud!" kisas Andres jahmunult.
"Oooo... mu jalg on nii valus ja kindlasti ka katki. Kõige hullem on selg... aiiiii.... ega
peagi eriti parem ole.... ai-ai-ai-ai-ai... Nii valus!" Oigasin valust ägisedes. Need olid mu
elu ühed traagilisemad ja valulisemad hetked! Andres vaatas ehmunult ringi.
"Uuuu?! On siin keegi!? Tulge appi! Appi! Palun! Keegi ometigi!" röökis Andres täiesti
kõrist nii kuidas jaksas. Ta lausa puhkes nutma!
"Hallo!? Kes hüüab?!" Kes vajab abi?! Uuuu....!" kostus tüki aja pärast kellegi hääl, see
hääl oli väga lapsik ja naljakas.
"Siin, siin! Ruttu siia
annaabi.ee 
