Sõnamõrvar
läksime ühes pundis alla. Ma ei suutnud millegi muu peale mõelda, kui Heleni peale.
Kabrevitsi rääkis küll kogu aeg sellest koopast ja ma ootasin seda hetke, kui ta sellest
koopast veel räägib, aga nüüd mõtlesin ainult Helenile ja ei kuulnud midagi.
Ma ärkasin oma mõtetest suure vopsu peale, mis ma vastu otsaesist sain. Ma oleksin
kukkunud maha, kui Andrest minu taga poleks olnud. Ta püüdis mu kinni. Ma olin
põrganud vastu koopa lage, mis muutus järsku madalaks.
"Aiih! Mu pea! Auuu, mis see oli?" küsisin valus oiates.
"Kabrevitsi hoiatas, et ärge oma pead ära lööge, aga sa ei kuulanud! No kus su mõtted
küll täna on?" küsis Andres naljatades.
"Loomulikult oma tütrel, keda ma täna üle pika aja jälle näen! See on ju loomulik!"
ütlesin naeratades ja võtsin Helenil käest kinni. Ma läksin küürakuti ja me läksime jälle
ilusasti edasi.
"Mamps, ma imestan, et sa nii nooruslik välja näed! See on hämmastav! Ma olen näinud
annaabi.ee 
