Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace'i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid. Kui fikseerime maatriksi X puhul i-nda rea, siis selle rea abil saab moodustada j¨argmised miinorid xi1 , xi2 , . . . , xin xij , j Nn . Lepime veel kokku t¨ahistada esimest j¨arku miinori xij algebralist t¨aiendit Xij abil. Valem (4.5) saab n¨uu¨d kuju |X| = xi1 Xi1 + xi2 Xi2 + . . . + xin Xin . (4.6) 38 Vastav valem i-nda veeru fikseerimisel on |X| = x1i X1i + x2i X2i + . . . + xin Xin . (4.7) Valemeid (4.6) ja (4.7) nimetatakse determinandi |X| arendisteks vastavalt i-nda rea ja i-nda veeru j¨ argi. Kahe viimase valemi t¨ahtsus seineb selles, et avaldiste paremal pool on
Praktikas determinandi arvutamise lihtsustamiseks kasutatakse Laplace’i teoreemi, kui fikseeritakse ainult u ¨ks rida (veerg). Meenutame, et maatriksi esimest j¨arku miinoriteks on maatriksi elemendid. Kui fikseerime maatriksi X puhul i-nda rea, siis selle rea abil saab moodustada j¨argmised miinorid xi1 , xi2 , . . . , xin ⇐⇒ xij , ∀ j ∈ Nn . Lepime veel kokku t¨ahistada esimest j¨arku miinori xij algebralist t¨aiendit Xij abil. Valem (4.5) saab n¨uu¨d kuju |X| = xi1 Xi1 + xi2 Xi2 + . . . + xin Xin . (4.6) 38 Vastav valem i-nda veeru fikseerimisel on |X| = x1i X1i + x2i X2i + . . . + xin Xin . (4.7) Valemeid (4.6) ja (4.7) nimetatakse determinandi |X| arendisteks vastavalt i-nda rea ja i-nda veeru j¨ argi. Kahe viimase valemi t¨ahtsus seineb selles, et avaldiste paremal pool on
annaabi.ee 
