. . + in ) + (jm+1 + jm+2 + . . . + jn ), nimetatakse miinori (4.1) algebraliseks t¨ aiendiks. Arvude k ja l := (i1 + i2 + . . . + im ) + (j1 + j2 + . . . + jm ) summa k + l on maatriksi X rea- ja veeruindeksite summa, s.o. 2(1 + ¨ 2 + . . . + n) t~ottu paarisarv. J¨arelikult k ja l on sama paarsusega. Oeldu p~ohjal v~oime leida algebralise t¨aiendi (4.2) ka valemi An-m = (-1)l Mn-m . (4.3) abil. Kokkuv~ottes me leiame algebralise t¨aiendi kas valemi (4.2) v~oi (4.3) abil olenevalt sellest kas kergem on leida k v~oi l. Lause 4.1. Miinori Mm ja tema algebralise t¨ aiendi An-m korrutis Mm An-m koosneb liidetavatest, mis on osa determinandi |X| avaldise (3.1) liidetavatest. T~oestus. T~oestame lemma esmalt erijuhul, kui miinor Mm asub
. . + in ) + (jm+1 + jm+2 + . . . + jn ), nimetatakse miinori (4.1) algebraliseks t¨ aiendiks. Arvude k ja l := (i1 + i2 + . . . + im ) + (j1 + j2 + . . . + jm ) summa k + l on maatriksi X rea- ja veeruindeksite summa, s.o. 2(1 + ¨ 2 + . . . + n) t˜ottu paarisarv. J¨arelikult k ja l on sama paarsusega. Oeldu p˜ohjal v˜oime leida algebralise t¨aiendi (4.2) ka valemi An−m = (−1)l Mn−m . (4.3) abil. Kokkuv˜ottes me leiame algebralise t¨aiendi kas valemi (4.2) v˜oi (4.3) abil olenevalt sellest kas kergem on leida k v˜oi l. Lause 4.1. Miinori Mm ja tema algebralise t¨ aiendi An−m korrutis Mm An−m koosneb liidetavatest, mis on osa determinandi |X| avaldise (3.1) liidetavatest. T˜oestus. T˜oestame lemma esmalt erijuhul, kui miinor Mm asub
annaabi.ee 
