Tartu murre, Otepää murrak
koht), haruldasemaid 2380 (48. koht).
9
6. Näpunäiteid tekstide lugemiseks
Murdepalad avaldatakse võimalikult lihtsas kirjaviisis, et murdekõneleja jutuvestmist
saaks ka tekstina hõlpsasti jälgida. Eesti kirjakeele ortograafiast tuntud vahenditele on
tulnud lisada järgmised märgid:
` graavis tähistab kolmandat väldet vastava sõna(osa) ees (`valge, `käised, `silku,
`aeti, `ümber`ringi, üle`aidne), v.a ühesilbilised sõnad, mis jäävad märgita.
Sulghäälikute välteid märgitakse nagu kirjakeeleski (nt vakk : vaka : vakka).
´ akuut märgib kaashäälikute peenendust (palatalisatsiooni) tähe kohal või kõrval (nt
sal, tah· `tahtis').
i ülilühike i konsonandi ees märgib eespoolset peenendust (eespalatalisatsiooni) (nt
naikka `nakkisid, puupulki, varnu').
ä ja e vahepealne häälik saarte murdes (nt pl `peal', `kima `käima').
annaabi.ee 
