Tallinna ajalugu
ümmarguste avadega paeplaat. Kütmise ajal olid avad suletud ning suitsugaasid juhiti korstnasse.
Kütmise lõpul see ühendus aga suleti ning soe õhk pääses plaadis olevate avade kaudu elutuppa.
Selliseid seadmeid kasutati hoonete kütmiseks kuni 16. sajandini, mil linna ilmusid esimesed
kahhelahjud. Kalorifeerkütet on peale elamute kasutatud ka Raekojas, linnustes, gildihoonetes ja
mujal.
Eluruumide peal hoone viilu all asetsesid lao- ja aidaruumid, mis paiknesid tavaliselt kahel või kolmel
ülemisel korrusel. Laoruumid olid jagatud postide vahele asetatud laudade abil lahtriteks. Aknad
laokorrustel reeglina puudusid, nende asemel olid seal väikesed kitsad valguspilud. Kaubad tõsteti
laokorrustele väljast - selleks kasutati hoone pööningul asuvat vintsi, mis kujutas endast ülalt ja alt
põikpalkide vahele asetatud vertikaalset palki, millele köis tõstmisel keerdus. Palgi ümber oli ehitatud
annaabi.ee 
