kes me ei ole kedagi teist, siis on lõpuks endalgi raske aru vaev õppida olema saada, kes sa tegelikult kes me oled. päriselt oleme Öömõtted Seegi suvi veereb üle õue tihenevasse hämarikku nagu kirju kerge pall. Lapsepõlv möödub Lapsed kasvavad ja nende käte soojus kiiresti ja selles ajas lahtub kõigest, mida te koos puudutasite. Aidanurgas vanade kangaspuude taga olnud mälestused väike alasti peata nukk. unustatakse kiiresti. Marjapõõsaste all punane plastlaev, kaks ratastki veel all. Kui sa kunagi Kui sa tulid, oli juba hilja; meenutad seda aega siis kass ootas pimedas ukse ees. Linnutee oli selgelt näha. tundub kõik nii selge ja
Esimesed lumehelbed Lumehelbeke valgeke, lumehelbeke tilluke, lenda, lenda, mu lagleke, hõbeahtake killuke! Lumehelbeke valgeke, talve tulekut kuuluta! Lenda, lenda, mu lagleke, tuule-unelmais luuluta! Lumehelbeke valgeke, hõbesätendav killuke, lenda, lenda, mu lagleke, sa mu valgeke tilluke! Talvehommik Aknast õue vaatas Mati. Oi, kuis kõik on imelik! Maa on täis kui valget vatti, kask on härmast habemik. Muri kongi uksel haugub, vares väljal nokitseb. Aidanurgas aga paugub külm, mis seinas pakitseb. Matil sära silmis mängis, teise tuppa jooksis ta: vendi, kes veel olid sängis, neid ta tahtis ärata'. ,,Ats ja Peedu, on teil mahti hüüdis Mati valjusti. ,,Kelgusõit nüüd läheb lahti lund on väljas rohkesti! Talispordilaul Siuh-sauh! Siuh-sauh! libisevad suusad. Edasi, hei! vahvasti, hoi! Valge lume süles suusatame üles, mäele, hoi! Avar maailm jätnud meile kõik teed valla. Vuhinaga kihutagem künkast alla!
annaabi.ee 
