Eesti traditsiooniline rahvakultuur
taariga vedelaks kördiks. Kile vee ja kaerajahu hapendatud segust keedetud kile ehk kiisel.
Muud taimsed toidud
Läätsed jäid kiiresti 19.sajandi jooksul toidulaualt välja. Söödi palju oa- ja hernetoite, peamiselt kindlatel
tähtpäevadel. Lõuna-Eestis tehti ubadest ja hernestest ka putru ja käkke, millesse segati rasva. Juurviljadest
kasvatati aiamaal kapsaid, naereid, kaalikaid. Kapsaid säilitati hapendatult, selleks kupatati terved kapsapead ja
pandi aidamademetele virna hapnema, kus nad talvel külmusid. Neid haude- ehk sültkapsaid keedeti supiks või
söödi toorelt. Lõuna- ja Ida-Eestis, kus kasvatati rohkesti kanepit, söödi kanepitempi pruunistatud kanepiseemned
tambiti uhmris õliseks jauks, millele lisati pisut vett ja soola, vahel ka herne-, oa- või odrajahuputru, tempi määriti
leivale, kasutati leibade täidiseks või käkkide tegemiseks, kuid seda söödi ka paljalt kartulitega. Kanepijahule
ohtramalt vett lisades saadi kanepipiim.