Retsensioon: Kadri Voorand Trio
Ka laulufraasid,
kus ta vahel kaasa lõi, panid tema hääle kaasmõjul heas mõttes muigama. Taavo Remmel ei
jäänud ka teiste varju, tema painutusharjutusi meenutavad kontrabassisoolod ja vahepeal isegi
laval tantsimine lisasid ta tummisele mängukõlale kõvasti vunki juurde.
Koosseis kõlas imekspandavalt hästi kokku, vaatamata kõikidele hullustele, mis muusikute
poolt laval toimus. Siinpuhul pean ära mainima helitehnika ja tehnikud. Mulle olid need
aidakontserdid nagu pai kõrvale: pillid olid perfektselt balansis ja kõla puhas, mida kahjuks
minu kodukohas ei kipu kohtama.
Lood olid kõik omamoodi huvitavad ja lemmikut oleks välja tuua raske. Mainiksin ära Doris
Kareva tekstile kirjutatud ,,Sügistüdruku", mis oli kontserdi esimene kindlat viisiskeemi
sisaldav lugu. Loo lõpus tekitas Voorand häälte salvestamisega huvitavaid klasterkõlasid.
Selle nipi viisid nad aga kõrgemale tasemele Artur Alliksaare ,,Kosmilisele etüüdile"
annaabi.ee 
