Eesti saunakuktuur
Eestis oli rohkem saunu eraldi hoonena kui Põhja-Eestis. Ja traditsioonid on
võrreldavad nii naabrite lätlaste kui teiste soomeugrilastega, ilmselt ükstesit ka
mõjutati. Kaugemale ajalukku tagasiulatuvaks ehitustraditsiooniks on Saaremaal
väikese kambri (laut, magamistuba, tuba ) kuulumine suvekoja-sauna
ehituskompleksi. See on olnud Saaremaa tütarlastele samasuguseks suviseks
magamisruumiks nagu eesti talude traditsiooniline suvine elutuba aidakambergi.
Kummalisel kombel pole saun olnud kogu aeg sugugi pesemiskoht, ajalooliselt on see
üpris hiline roll. Tähtsaim saunas on higistamine, millel põhinebki sauna teraapiline
mõju. Eesti sauna eripära on on kuuma ja kuiva ja niiske õhu vaheldumine.
Lisaks maasaunadele on pikk ajalugu ka linnasaunadel, mida kutsuti nõukogude ajal
ka kommunaalsaunadeks. Peale avalike saunade olid oma saunad olemas ka kloostritel
ja haiglatel. Ka paljude eramajade juures olid saunad
annaabi.ee 
