Kontsertianalüüs: Sandra ja Jalmar Vabarna.
Oli
kadestamisväärne kui palju pille võib üks inimene osata. Pillide kõlad olid kõik erinevad
ja algul oli kõrval raske harjuda, et uue pilli häält tunnetada. Saali sound oli väga hea,
kõikide pillide võimenduseks oli pilli juurde pandud mikrofon. Nii oli publikule kõik
arusaadavalt kuulda. Enamus numbritest olidki vaid instrumentaalsed palad, kuid olid ka
üksikud vokaalesitused.
Üheks instrumentaalpalaks kasutati aiavoolikust tehtud pilli, mis oli Jalmari enda tehtud.
Selle pilli kohta kehtib reegel: mida pikem, seda madalam heli tuleb. Esitatud loos oli
tunda mõjutusi iiri muusikast, see oli tantsuline ja kiire ning meloodias esines palju
kaunistusi ja sünkoope. Loo teises pooles toodi saateks kitarr: algul toetas see
akordidega, hiljem täitsa oma viisiga. Isiklikult poleks ma uskunud, et kitarr ja vilepill
omavahel kõlalt sobivad, kuid selles lood lõid need hea terviku.
annaabi.ee 
