aias laineid ja sellega märgistatakse püha või tseremoniaalset kohta. Zeni-aed on esmajoones meditatsioonipaik. Jaapani aia põhielemendiks on ka vesi ja kui seda looduses ei olnud, imiteeriti seda liiva ja kruusaga. (Vanimate tähtsamate kujundusvormide hulka kuuluvad ka saared). Selle maa suur sademetehulk ja kõrge õhuniiskustähendab seda, et Jaapani aiandustraditsioonis käiakse veega heldekäeliselt ringi.( Aiatiigid, looduslikud veekogud, jõed, ojad). Kõige populaarsemate igihaljaste taimede seas on jaapani krüptomeeria, osmantus, Cleyera japonica, astelpõõsad ja bambused. Traditsiooniliste õitsvate puude ja põõsaste hulgas on varisev rippuba, magnooliad, juudapuulehikud ja kerriad. Kultuurpojenge ja krüsanteeme kasvatatakse pottides ja pannakse postamentidele. . Enamus traditsiooniliselt eelistatavaid taimi kohalikud
rajatised. Noorkalatiigid, kuhu asustatakse kalavastsed ja kasvatatakse ühesuvisteks on väiksemad ja madalamad (1-2ha, 0,5m), kasvutiigid suuremad (5-25ha) ja sügavamad (1- 2m). Kasutatakse ka eraldi sugukalatiike, mis on vahepealse suurusega. Talvitustiigid on pikad, kitsad (pikkuse-laiuse suhe 10:2) ja sügavad (2-3m). b. Hobikalakasvatuses isegi väiksemates tiikides (aiatiigid), läbivooluga tiikides (oja ülespaisutamisel), järves. c. Kasvatamise poolest kasvatatakse soomuskarpi, poolsoomuskarpi ja peegelkarpi. Turustamise poolest turustatakse Eestis tavaliselt rookimata ja peaaegu elusalt või siis jahutatult. d. Hobikalakasvatus on tavaliselt ekstensiivne tootmine looduslikes tiikides ilma täiendava söötmiseta, madal asustustihedus (300tk/ha), toodang 100-150 kg/ha. e
annaabi.ee 
