a päi k Sest suveks valmistuma juba hakkan . Kus lõpeb päev , kus algab öö Peaaegu kõlab see kui kaunis müüt . See helge suvepäev nüüd uhkelt looja läheb . Võrdlused vVeel punab mõne lapse suve kleit kui mooniõis... vMu süda õhetab , kui hööguv ääs . vPoolkinnisilmi nagu uduloor v...roosa helbeid heidab aiateile , kui punast viina üle käte meile vSee kleit on ikka tõusnud sulle pähe kui mürgilõhna hajutav jasmiin. Isikustamine vKus hõõgumas on suudluste rubiin . vÖö hellusesse päeva pärleid plehti. vRohus kobrutab valgeid õisi. vKevad nüüd külvab oma esimese idu. vNii raske üksi kõike ilu kanda ... vKuis luksub heledust su väike rind. Epiteedid v Kõrge rammus hein . v ..purpurlisi marju . v .
"Õhtu taevas", 1913); kunstifilosoofiline suvitusromaan "Felix Ormusson" (1915) Marie Under (1883 1980) Impressionistlik noorusluule (rühmituse "Siuru" aegne looming); luulekogud "Sonetid"(1917), "Sinine puri" ja "Eelõitseng"( 1918). M. Under "Aiad"2 See helge suvepäev läeb uhkelt looja ja roosaid helbeid heidab aiateile, kui punast viina üle käte meile, kes valgel trepil istume ja sooja ning õhetavat õhtut tervitame, mis sama vaimustav ning veetlev oli eile Ah, kaunid päevad, kaunimaile öile nad õitsend vastu. Armsam, unistame! Kaasmaitseja, eks olnd ka meie päev täis valget õitsmist, punast pillamist! Nüüd käib me üle magus valuhoog, Ja nagu peenralt tõusev lõhnavoog toob ööle oma ohvrit, andumist