Linnageograafiast Edgar Kanti uurimuse "Tartu linnasüda" näitel.
püstlaud-katus kaob. Linnasüdames on kivimajad vanemast ehitusperioodist (möödunud saj. I
poolelt) Aleksandri ampiirja ebapuhtas kodanlikus stiilis ning neid on suurel määral
remonditud. Vaheldudes modernsemate ehitistega annab see neile vabama ja uuema ilme.
Majad reastuvad pidevate kivist frontidena võrdlemisi kitsa ja tiheda tänavateestiku kõrval, ja
moodustavad linnasüdame peamiselt kolmekordsete kivielamute, tiheda hoonestuse ja
asustusega, väikeõuestikuga ning aiastuseta väike-sulgkvartalid. Linnasüdame peamine osa
on koondunud ürgoru lammi edelaosale, ülejõe-osa on aga väike ja kujunenud Henningi
väljale vaatavatest sulgkvartalitest ja siin lõikuvatest äritänavatest. Esinedes iseloomuliku
joonena maastikupildis, annab see õiguse vaadelda seda linnaosa iseseisva loomuliku
linnaosisena.
Äritänavastik.
Enne kui linnasüdame sise-ehitusse ja ellu tungida, tuleks selgitada äritänava mõistet,
annaabi.ee 
