Maastikuarhitektuuri ajalugu 2010
asusid need enamasti väljaspool kindlusemüüre, seespool lossimüüre asus tavaliselt vaid
ürdiaed. Kindluslossid olid gooti rüütlielu varjupaigad, millega seostus lähedaselt ka aed puhkuse
ja vaba aja veetmise ihaldatud miljööna (locus amoenus). Puisaiad, kus mängiti ja pidutseti, ning
turniiriväljakud asusid valdavalt väljaspool müüre. Linnuse- ja lossiaiad saavutavad oma kõrgaja
alles hiliskesk- ja renessansiajal, samuti ilmuvad kujutavasse kunsti ilmalikud aiastseenid.
LINNAKODANIKE AIAD. Need asusid põhiliselt väljaspool müüre, moodustades tihti linna
ümber aedvilja- ja kapsamaade ringi. Elamute ümber kasvatati viinamarju ja viigipuid. Kuna
linnas oli väga kitsas, siis olid ka aiad väikesed. Linna kasvu ja rikastumisega luuakse ka
linnaäärseid lustaedu pidude ja kooskäimise kohtadena. Eelkõige on nad siiski looduskaunid
kohad ilma erilise kujunduseta - puudesalu, viljapuu, kaevu, mõne roosipõõsa vmt üksiku
annaabi.ee 
