Ütlusfolkloor [vanasõnad ja kõnekäänud]
Asi on niisukene, armas Liisukene...; Eks ta ole,
või ta vale; Hea oli, otsa sai, magus oli, makku läks; Häbi, häbi, hänna alt läbi; Kas tead uudist
juudi pruudist? ~ siga tuli kuudist? Kõik võib olla, kõik võib tulla, mats võib maa peal mõisnik olla;
Mis sa tahad teha ära, kirbud söövad keha ära; Mis sul viga viis siga; Mis vahti, suu lahti? Nii on
lood siinpool sood; Oh issanda rist, mul rinnus pist, mu süda ihkab viina vist; Oh taevas ja teivas ja
alumine aiaroigas! Põle näind, põle kuuld, põle vasta tuld (murd.); Sina ja mina, teise pere
seaküna; Süda paha, süüa ei taha (kõik, mis suhu paned, alla läheb)
5
· Kirumis-, sõimu-, ähvardus-, parastamisvormelite poeetilised arendused
Haista hiire uru, sealt saad targema aru! Paras, paras papile, kes käskis küla kapile! Pea lõuad,
kui jõuad (kui ei jõua, osta lõuarauad)! See su tapab, see su matab, see su kondid koristab (rusikat