Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: olmejäätmeis 180; suurjäätmeis 255; kaubandusjäätmeis 270; tööstusjäätmeis 195; sega- ehitusprahis 75;
Jäätmete kasutamist kütusena raskendab ka see, et neid ei saa kütteperioodini lattu koguda ega säilitada. Prügi põletamine ei ole ohutu, sest suitsugaasides on mürgiseid ühendeid. Prügienergia teeb kalliks suitsugaaside puhastamine. Inglismaal muutus põletamine tasuvaks alles 1989. aastal, mil kehtestati soodustused alternatiivelekrienergiale. Prügi on enamasti energiaks. Kütteväärus on kõrge suurem plastil, paberil on ta väiksem ning aiaprahil ja toidujäätmetel üsna väike. Sortimata olmejäätmete kütteväärtus on lähedane hakkpuidu ja turba omale, sortimine suurendab teda tunduvalt. Tööstusjäätmeid on tavaliselt lihtsam põletada, sest neid on rohkem süsinikku. Sortimata niiskete jäätmete ühes tonnis on orgaanilist üldsüsinikku (kg C/t) keskmiselt: · olmejäätmeis 180; · suurjäätmeis 255; · kaubandusjäätmeis 270; · tööstusjäätmeis 195; · sega- ehitusprahis 75;
annaabi.ee 
