Ta jõdis ojani, kus istus karjapoiss Vidrik, kes püüdis kala. -Vidrik sai Leeni peale kurjaks, et too teda hüüdis, kuna nii hirmutas ta kalu eemale. Vidrik- tundus Leenile vanamehelik. Vidrik kiskus tihti oma peremehega tülli (mõtete pärast). Koer Eku. Vidriku mõtteid ei suutnud tülid peatada. Järsku õngekork kadus vee alla, kuid kala seal otsas ei olnud. Vidrik hakkas kalaga riidlema. Leenil hakkas Vidrikust kahju. Leeni läks Vidrikule võileiba tooma. -Marie toetas aiapostile ja uuris, kus ta käis. Leeni valmistas võileiva, ning jooksis läbi toominga juurest, kus tema nukud magasid. Sealt jooksis ta Vidriku juurde. Korraks paistis Vidriku silmast isegi heameelt. Tüdruk jälgis, kuidas ta sõi. Vidrik ei märganud, kuidas tüdruk talle lähenes ja jälgis ikka veel ainiti vett. -Leeni hakkas nutma, ning ütles Vidrikule, et too ei armasta teda. Kuid samal ajal näkkas Vidrikul kala. Ta sai kala kätte, ning parastas kalaga. Kuid Leeni nuttis endiselt. Aeglaselt
4.3 Uss Külaühiskonnas usuti, et ussi nägemine maja ümber näitab tulevast hävingut või surma. Ilmselt on siin seoseid kodu- või majaussi motiiviga. Eesti rahvausundi järgi arvati igal majal olevat oma kaitsehaldjas, kes võis esineda muu hulgas ussi kujul. 4.4 Harakas Harakas ennustab eesti rahvausundi järgi surma, õnnetusi ja kohtuskäike - halba. Surmaga seotud endeid on rohkem Lõuna-Eestist. Harakad ennustavad siis surma, kui lendavad kellegi aiapostile või maja ukse ette. Ka tänapäeval tähendab haraka häälitsemine õuel surmateadet. 4.5 Kaaren ehk ronk Kaaren ehk ronk on kõige halvaendelisem mustadest lindudest. Nende üle katuse lendamine ja häälitsemine ennustab surnuid. Kaarnad ennustavad just sugulaste surma -7- 5. KOKKUVÕTE Eesti surmaennete puhul on tähelepandav üldine uskumus, et surm tuleb ikkagi siis, kui on saabunud selleks määratud aeg
annaabi.ee 
