KT 3 kirjakeele ajalugu
Eestindas esimesena Friedrich von Schilleri ja Ludwig
Christoph Heinrich Hölty luulet.
● J. W. L von Luce - 1788. aastal ilmus temalt „Juhhataja Piibli ramato sisse”
ning 1807. aastal „Sarema Jutto ramat” (I osa), sama raamatu II osa ilmus 1812. aastal.
Raamatu I osa sisaldab 43 algupärast õpetlikku juttu, mis lähtuvad autori
tähelepanekutest Saaremaa eluolu kohta. Räägitakse põlluharimisest, heinamaa ja
metsa hooldamisest, aiapidamisest, aga ka kohalikest pahedest nagu rannarööv,
mõisavargus, nekrutikohustusest kõrvalehoidmine. II osas on 23 juttu ja üks luuletus.
Luce keelekasutus on rahvapärane, saaremaalike murdejoontega.
9. 18. saj kirjakeele arengud (õp lk 93/konspekt)
Tartu murdel põhinev lõunaeesti kirjakeel hakkas pärast täispiibli ilmumist taanduma.
Pietistlikku kirjandust (vagadusele ja headele kommetele innustav) ilmus lõunaeestikeelsena
Jihann Christian Quandti 1737
annaabi.ee 
