Eesti keele õpe erivajadustega lastele I konspekt
Keelevaistu taset kontrollitakse ja arendatakse verifitseerimisülesannetega: Kas võib öelda (on
õige) ... Poiss sõidab lattaga! Ema paneb supilt soola! Tüdruk joonistab õhuga? Toodud näited
kajastavad põhimõtet, et verifitseerimisülesandeid on vaja koostada iga keeletasandi tunnuseid
arvestades. Kui lapse kõne areng ei ole küllaldane, märkamaks eksimusi keelesüsteemi (aedlane-aianik
pro aednik) ja -normi (pani mütsi pea peale pro ... pani pähe', triibukas pro triibuline) vastu,
kasutatakse verifitseerimise lihtsamat varianti — valikut alternatiivide hulgast. Näiteks: Kas õige on
öelda sigad või sead! Verifitseerimise põhimõttel on üles ehitatud korrektuurharjutused.
Suulise kõne ennetav omandamine. Suuline kõne on lapse jaoks loomulik, see areneb
igapäevase suhtlemise käigus. Kirjaliku kõne (lugemine, kirjutamine) õppimine
annaabi.ee 
