Läänemaa rahvustoit
maitseainega.
Toidulaud Hanila vallas (Rame küla, Virtsu alevik), Noarootsis (Nina küla, Riguldi),
Risti vallas ja Vormsi saarel:
Toidukorrad läbi aegade on olnud suhteliselt sarnased ja samuti ka toidud, väikesed
erinevused ilmnevad tooraine osas (erinevad seeneliigid, erinevad kalad). Noarootsis
ja Vormsil on tugev rannarootslaste mõju kogu kultuuris, seega ka
toiduvalmistamisel. Väga palju on toidulauale mõju avaldanud läheduses olnud
kodumajanduskoolid või korraldatud keedu- ja aianduskursused.
Silk oli leiva ja kartuli kürval peamine toit. Suu oli vaja tahedaks teha. Peaaegu igal
toidukorral olid need nn eelroana laual. Kui peres oli palju mehi, pidi igal toidukorral
ikka liha mekk juures olema (see ei tähendanud sugugi mitte suuri koguseid). Liha
kohta olnud ütlus- paksem viil meestele ja väike tüdruk saab kõige vähem.
Rannikul olu enamlevinud lambaliha., sisemaal rohkem sealiha. Vasikat, veist söödi
väga harva, pigem pühade või tähtpäevade puhul
annaabi.ee 
