Väetamine ja keemilised elemendid taimes
Külviaegse väetamise üheks viisiks on ka külvise töötlemine (pritsimine või puuderdamine)
kontsentreeritud mikroväetistega. Siin on võimalik kasutada eelnevalt töödeldud seemneid.
Kasvuaegne väetamine on täienduseks külvieelsele või ka külviaegsele väetamisele
kõikide kultuuride kasvatamisel. Kasvuaegne väetamine koosneb omakorda järgmistest
viisidest:
1. pealtväetamine, mis seisneb peamiselt lämmastikväetise andmises taliteraviljadele,
rohumaadele, murudele ja aianduskultuuridele, selleks väetis viiakse väetatavale alale
ning jäetakse pinnale;
2. juureväline väetamine, mis on taimede pritsimine nõrkade väetislahustega;
3. tahkete või vedelate väetiste muldaviimine rühvelkultuuride (nt kartul, porgand, peet
jt vaheltharitavad kultuurid) vaheltharimisel või spetsiaalkülvikuga rohukamarasse.
MINERAALVÄETISED JA NENDE KASUTAMINE
Lämmastikväetised ja nende kasutamine
annaabi.ee 
