Eduard Bornhöhe “Tasuja”
Jaanus lubas jrgmisel peval uuesti tulla, aga
jrgmisel l sadas vihma nagu oavarrest. Jaanus ei saanud kolm peva metsast vlja
minna. Ta ju oli lubanud Maanust vaatama minna (Maanus oli selle poissi nimi, keda
peksti). Jaanus lks oma tavalist rada mda kla poole. Tee hargnes kla poole ja
ka lossi poole. Jaanus sammus lossi poole. Kui loss paistma hakkas, oli lossi
katusel musta vrvi lipp lehvimas. Jaanus mtles, et jrsku oli keegi lossi-hrra
perest surnud. Jaanus hiilis piki aiamri edasi ja kuulis kellegi hli ja ta
peitis ennast psaste varju. Sealt tuli noorte poiste kamp kus oli ka Oodo. Poisid
lohutasid Oodot. Ta oli ju alles kakskmmend aastat vana ja juba peremees. Poisid
viskasid ka nalja. Jaanus sai aru, et lossihrra oli surnud. Tunni aja prast
judis Jaanus koju. Kui ta tuppa astus istus Tambet sulastega lauas ja nad sid.
Jaanus lks ja heitis enda tuppa pikali, kui kuulis kedagi tema nime hdmas. See